TEINE TRAKTAAT VALITSEMISEST
söögile, joogile ning teistele asjadele. Kõigele mis loodus on andnud inimesele elamiseks. See
maa kus me elame peaks olema ka sellisel juhul kõigi omand. Me võime inimese puhul öelda,
et tema ihu vaev ja käte töö on tõesti tema omad. Sellest järeldades ka see mis esialgselt on
kõigi oma võib mingis osas läbi inimese tegevuse saada ainuüksi tema omaks. Nagu näiteks
allikas voolav vesi kuulub kõigile aga joogikannuga välja tõstetud vesi vaid sellele kes vee
kaevust välja tõmbas.
Nii on ka maaga sõltuvalt sellest, kui palju maad inimene harib, istutab ja aretab. Nii suur on
ka tema omand. Maa mis kuulub näiteks ühele riigile ei kuulu kõigile vaid ainult selle
elankele. Siin ei seata piiriposte, see maa on ühine kokkuleppete alusel. Inimelu seisun, mis
nõuab töö tegemist ja materjale, millega tööd teha, toob paratamatult kaasa eraomandi.