Maarahvas keskaegses Tallinnas: eluolu, osatähtsus ja tegevusalad
Ühiskond oli kokkuvõttes üsna noor. Kärgperekonna tüüp hakkas
linnas elava maarahva seas teisenema ja muutuma tänapäeva tuumikperekonnaga
sarnasemaks. Koos elas üks tuumikperekond, mees ja naine oma lastega. Laste arv
perekonnas oli üsna suur, sest sündimuse ja muidu suremuse määr oli üsna kõrge. Piiratud
mahutavusega linnaruum ei võimaldanud seal elada mitmel põlvkonnal üheskoos.
Maarahvale, nii nagu ka muule linnaelanikkonnale, meeldis vabal ajal pidutseda ja korraldada
joodusid. Joodud olid suured pidustused gildidele, raele ja kõikidele linnakodanikele. Neid
korraldati erinevate tähtpäevade puhul: pulmade, pühade, initsiatsioonide ehk ühest
positsioonist/ametist või eluetapist teise liikumise puhul või muude seltskonnaürituste raames.
Joodud kestsid sageli mitmeid päevi, kohati isegi terve nädala. Maapiirkondades korraldati
sarnaselt vakuseid ehk vakupidusid joodusid, mil maahärra/läänimees kohtus oma
annaabi.ee 
