"joodivaegusest" - 1 õppematerjal

Kilpnäärme referaat

Nii türoksiin ehk tetrajodotüroniin kui ka trijoodtüroniin mõjutavad organismi kasvu ja arenemist, ainevahetuse intensiivsust ning närvisüsteemi erutuvust [5]. Nende mõjul intensiivistuvad oksüdatsiooniprotsessid, suureneb süsivesikute kasutamine ning ensüümsüsteemid aktiveeruvad [3]. Mida rohkem on neid hormoone organismis seda enam kulutavad rakud toitaineid ja hapnikku [2]. Türoksiinil on neli joodiaatomit ning trijoodtüroniinil kolm [2]. Joodivaegusest tulenevalt väheneb türoksiini ning trijoodtüroniini produktsioon ning selle sisaldus veres. [5] Ainult väike osa kilpnäärmehormoonides esineb veres vabalt [4]. Türoksiini on vabana ainult 0,02 % ja trijoodtüroniini 0,2 %. Ainult vabad hormoonimolekulid on füsioloogiliselt aktiivsed. [2] 3.2 Türeokaltsitoniin Kilpnäärme folliikulite vahelistest rakkudest eritub vereringesse türeokaltsitoniini. [2]