piimas. Joodirikkad on merevetikad (kuni 0,2%), teiste hulgas ka põisadru. Joodidefitsiit Joodivaegus on meditsiinis tuntud struuma nime all. Selle kõige iseloomulikumaks tunnuseks on suurenenud kilpnääre. Produktiivloomadel karakteerselt väljakujunenud struumat ei esine. Kirjanduses on küll kirjeldatud struumatunnustega sündinud põrsaid (kui tiine emis kannatab joodi puuduse all). Need on karvadeta sültja nahaga, surnult sündinud. Praktikas aga ei ole selliseid joodivaeguse tunnustega põrsaid registreeritud. 3 Broom Broom on keemiline element, perioodilisussüsteemi VII A-rühma element, 4. perioodis, järjenumbriga 35 ja aatommassiga 79,904. . Broomi avastas ja uuris selle ühendeid 1826. aastal prantsuse keemik Antoine Jérôme Balard. Broom esineb kahe stabiilse isotoobina, mille massiarvud on 79 ja 81. Keemilistelt omadustelt on broom halogeen. Ta moodustab
väliskeskkonna tegurite toimele ning lõppkokkuvõttes elu võimalikkust üldse. Joodipuudlikkusega naistel esineb sagedamini raseduse katkemisi, aeglustub üsasisene loote arenemine, suureneb surnultsündinud laste arv ja vastsündinud laste suremus. Rasketel juhtudel täheldatakse joodi defitsiidi korral kaasasündinud anomaaliaid (väärarenguid) kõõrdsilmsus, kurt-tummus, kretinism. Täiskasvanutel täheldatakse joodivaeguse korral üldist kroonilist halba enesetunnet, nõrkust, alanenud töövõimet. (10) Arvatakse, et puuduva bioelemendi vaeguse likvideerimiseks on kõige kindlam tee suure joodisisaldusega toiduainete (näiteks merelise päritoluga toodete) tarvitamine, joodi sisaldavate ravimite ja jodeeritud soola kasutamine. (10) Teisest küljest on aga jood ülemanustamisel kahjulik. Suukaudu manustamine
annaabi.ee 
