probleemid rasedaks jäämise ja raseduse lõpuni kandmisega. Veel ohtlikum on haigestumine raseduse ajal - laps sünnib pimedana, kurdina, vm tugevate meeleelundite- ja ajukahjustustega) d) vaegused - kaltsiumivaegus (lootel probleeme pole, kuna ta võtab vajaliku emalt) e) rauavaegus - tuleb pmst alati, avaldub raseduse viimases kolmandikus hemoglobiini taseme langusega. f) joodivaegus, pole Eestis hullusti g) loomse valgu vaegus (asendamatute aminohapete defitsiit) - loote kasv häirub h) asendamatute rasvhapete puudus, tekib kui harrastatakse taimetoitlust - häirib lapse nägemisfunktsiooni. i) ema haigused - I tüüpi diabeet - laps ei haigestu, kuid... j) ema kilpnäärme häired - ei kandu lapsele k) ema langetõbi - ei kandu lapsele, kuid... 2. Keemilised
Pikaajalisel säilitamisel osa kergestiseotud joodiühenditest lendub. Ka fermentatsiooniprotsessid silos võivad selle joodisisaldust mõjutada. Halvas silos on oksüdatsiooni tõttu osa joodi ilmselt vabanenud ja lendunud, mistõttu selle joodisisaldus on väiksem kui heas silos. Üldiselt leidub söötades vähe joodi. Rohkesti joodi on kalades, kalajahus, kalamaksaõlis, ka piimas. Joodirikkad on merevetikad (kuni 0,2%), teiste hulgas ka põisadru. Joodidefitsiit Joodivaegus on meditsiinis tuntud struuma nime all. Selle kõige iseloomulikumaks tunnuseks on suurenenud kilpnääre. Produktiivloomadel karakteerselt väljakujunenud struumat ei esine. Kirjanduses on küll kirjeldatud struumatunnustega sündinud põrsaid (kui tiine emis kannatab joodi puuduse all). Need on karvadeta sültja nahaga, surnult sündinud. Praktikas aga ei ole selliseid joodivaeguse tunnustega põrsaid registreeritud.