E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
ega ole neil sõaväe. Teiselt poolt on kõk Viru-, Harju-, Lä ane- ja Saaremaa mehed juba
sõaks valmis; oleks Liivimaa talurahvaga lugu niisama, siis ei kardaks meie midagi.»
160
Kuna munk kõeles, ei suutnud sepp silmi tema nält ara pö orata. Selle nä mehelik ilu, tuli,
mis suurtes ja süavates silmades loitis, vali ja siiski pehme hä alekõa ning vaimustatud sõade
vool hakkasid sepa selget mõstust joobnustama. Ta hakkas aru saama, kuidas see ainuke
mees, kelle õget nime ega saatust keegi ei tundnud, kelle salanimi Tasuja aga igale eesti
kõvale ammugi tuttav oli, keda nõaks, surnust tõsnud Kalevipojaks, püaks Jüiks,
libahundiks, vä arjumalaks Ukuks peeti ja kelle nime ebausklik rahvas häa ajal appi hü udis
-- kuidas see mees üsipäni paari aastaga tervet rahvast oma tahtmise jäele juhtida ja verisele
mäsule äritada võs, ilma et keegi neist, kes teda tundsid, äa-andjaks oleks saanud.