· Tuua jalad voodist välja, lõppasend on kükkasend (pilt 8). Pilt 8 · Turvajal abistajal patsiendi jalgade voodist välja toomisel kallutada patsienti ühele tuhara poolele ja pöörata õlgadest (pilt 9). Pilt 9 · Lasta voodi alla poole või asetada patsiendi jalgade alla jalapink. 4. Kui voodi on kõrge ja alla poole ei saa lasta, siis tuua patsiendi jalad põrandale ,,jonnipunni" meetodil: Tööergonoomika konspekt 3 Maie Timm · Turvaja abistaja on põlv voodil, patsient on abistajast keha suhtes eespool ja vastu patsiendi külge, hoida kätega kinni patsiendi õlaliigestest, kallutada patsient oma ehk abistaja poole (pilt 10). · Teine abistaja on põlv voodil, asetada üks käsi patsiendi tuhara alla ja teine
Pilt 7 Pilt 8 Pilt 9 · Turvata patsienti. Tööergonoomika konspekt Maie Timm · Võtta padi ja tõstematt patsiendi ülakeha tagant ära. · Võtta tõstematt säärte alt ära. · Võtta ketas patsiendi tuhara alt ära. · Lasta voodi alla poole või asetada patsiendi jalgade alla jalapink. · Vajadusel sooritada ,,jonnipunni" meetodit. 9.5.1. Patsiendi viimine voodi servalt istumast tõstemattidega jaa kettaga selili asendisse ülakeha ning jalad korraga. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Sooritada ,,jonnipunni" meetodit tahapoole. · Tõsta voodit ülespoole. · Asetada padi tõstematt patsiendi ülakeha ja pea taha, tõstematt säärte alla ning ketas tuhara alla (pilt 1, 2). Pilt 1 Pilt 2
Kui patsient on raske või asub kaugel voodi servast, siis nihutust teha mitu korda. · Tõmmata patsient ratastooli (pilt 15). Pilt 15 · Võtta ära abivahendid. · Korrigeerida patsiendi asendit (pilt 16). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 16 · Kui ratastool ei ole libe, võib kasutada asendi korrigeerimiseks ,,jonnipunni" meetodit. · Asetada ratastoolile külge käetugi ja jalatoed. · Asetada patsiendi käed käetugedele ja jalad jalatugedele - ühel abistajal tõsta patsiendi jalga ja teisel abistajal asetada jalatugi paika (pilt 17, 18). Käsi ja jalgu haarata kahest järgnevast liigesest väljastpoolt! Pilt 17 Pilt 18 10.5.2
- ...). Bandura pidas biheivioristide käsitlust õppimisest liiga lihtsustatuks, mis ei andnud täielikku seletust kogu õppimisprotsessi kohta. · Bandurat huvitas eelkõige vägivaldse käitumise olemus ning õppimine sotsiaalsest keskkonnast. Bandura väitis, et kõik mis ümbritseb inimest mõjutab teda, ning samas mõjutab inimene ümbritsevat ühiskonda. · Bandura kõige kuulsam katse oli nuku (analoogne jonnipunni nukule), millega ta uuris käitumist, keskkonda ja isiku psühholoogilisi protsesse. Nukk oli suur täispuhutav muna kujuline õhupall. Allosas oli raskuskese, mis tõi nuku püstisesse asendisse tagasi, kui teda maha lüüa (analoogne jonnipunni nukule). · Katse viidi läbi viie lasteaiarühmaga keda koheldi erinevatel viisidel. · Esimene rühm - tegevus nukuga toimus reaalajas ning laste ees. Bandura abiline
Giovaanni Giacomo di Pierto Caprotti, kuid teda hüüti Salaiks, mis tähendab´´väike kuradike´´või´´paharet´´. Leonardo kirjutas oma märkmikusse temast rohkem, kui kellestki teisest. Mõne kuu jooksul, mil ta Leonardo juures töötas, oli ta varastanud ühelt õpipoisilt kirjutussule ning veidi aega hiljem veel ühe sellise pihta pannud. Leonardo oli kindel, et ta varastas ka raha. Leonardo märkmed jätavad Salaist sõnakuulmatu mulje, ta kirjeldab teda kui varast, valetajat, jonnipunni ja ahnepäitsi, kuid ta suhtus temasse soojalt. 28-aastasele vanusevahele vaatamata kestis nende sõprus peaaegu 30 aastat. Salaist sai tema lähim sõber ja kaaslane. Kui Leonardo suri, pidas ta Salait ka testamendis meeles. Leonardo jättis talle ka mõned maalid ja usutavasti üks neist oli´´Mona Lisa´´(Phillips 2006: 34-35). Erinevad huvid 1480. aastatel hakkas Leonardo märkmikesse kirjutama ja visandama. Ta kandis neid endaga
annaabi.ee 
