Uurimistöö
Kasvatusalased
uurimused kinnitavad, et kuni jonniperioodini (2,53,5aastaselt) ei maksa lapse ülehellitamist karta.
Pigem vastupidi: need lapsed, kes ei saa varajases lapsepõlves piisavalt tähelepanu, kellega ei
tegeleta ning keda liigselt karistatakse, tajuvad jalusolekut ja hüljatust. Viimaks süvenebki lapses
tunne: ma pean elus üksi hakkama saama, ma ei saa kellelegi loota.
Küll aga peab laps ise oma jonniga toime tulema jonnieas. Vanematelt omakorda eeldab see
mõistvat suhtumist ning tasakaalukust. Kindlasti mitte piitsa ja präänikut, mida mõnikord ekslikult
kasvatuseks peetakse.
Neljandaks-viiendaks eluaastaks peaks alateadlik jonn olema möödas ning väike inimene õpib
pikkamööda oma tegude eest vastutama. Tajudes ja aimates, et kõike, mida sa teed, teed ennekõike
iseendale.
Eneseimetlust varajases lapseeas nimetavad psühholoogid primaarseks nartsissismiks. Ümbrust
hakkab laps tähele panema hiljem.