Karin Fossum “Neljanda novembri öö”
Megnhild ja 17-aastane tütar Jonna. Ühel õhtul ütleb ta vanematele, et läheb sõbranna juurde,
kuid tagasi ta enam ei tule ning ta kuulutatakse kadunuks. Tuleb välja, et sõbranna Louise ei
teadnud asjast midagi ning sinna Jonna too õhtu minema ei pidanud. Politsei ja kõik otsivad
teda mitmeid kuid. Selle pika aja jooksul jõuavad vanemad mõelda välja enda
kujutlusvõimega väga palju erinevaid pilte oma peas, mis Jonnaga juhtuda võis. See, et tütre
surnukeha ei leitud, ajas vanemaid veelgi rohkem segadusse, kuna oli samas ju lootus, et tütar
on elus, aga miski ei kinnitanud seda. Jon, muidu rahulik ja vaikne mees, ei saanud hakkama
nende piltidega, mis Jonnaga juhtuda võis, mis iga päev temaga kaasas käisid ning ta otsib
abi psühholoogi juurest. Ta nägi pidevalt, et keegi vägistas Jonna või mõrvas ta
külmavereliselt. Neid pilte sai ta lõpuks jagada oma psühholoogiga, keda oli Jonil alguses
annaabi.ee 
