Absurdikirjandus 20.saj I poole algus kuni u 1960.a-teema saab ammendatud. Kuulub postmodernismi alla, Pessimistlik, samas rõõmsameelne.huumor. Eesmärk näidata elu või tema pisiseikade mõttetust Kus? Prantsusmaa. Peamiselt on tegemist näitekirjandusega(väga ebatavaline)-> uuendused teatris. Jonesco, Becett. Eksistentsialism IIMS ajal. On võrdselt nii filosoofia kui kirjandus. F-t peab läbi kirjanduse levitama, selgitama. Eksistentsialistid lähtuvad, et elu ongi mõttetu, aga mingisugusel hetkel omandab selle mõtte.Inimene ei taju maailma. Piirsituatsiionides hakkab teatud asju mõistma ja tekib elu mõte.. Hakkatakse rääkima juurtetusest, kohanemisest. Beckett Prantsusmaa, absurdikirjanduse peamine ideoloog. Näidendid: ,,Godot`d oodates", ,,Lõppmäng", ,,Õnnelikud päevad". Abs
tekstita mimodraamad- "Sõnadeta vaatemäng"; näidendid- aeglane liikumine lõpu suunas, sisse põimitud klounaad, miinimumini taandatud tegevus kulgeb langevas joones // Absurditeater- räägib inimese seisundist tähenduse minetanud maailmas, teke Pr.m-l, eelistatakse keha-ja ruumiskasutusel põhinevaid kujundeid, peateema- inimese olemisseisund maailmas- universaalne; ei jutusta lugusid, puudub konflikt, tegevus hääbub, karakter laguneb //Beckett, Jonesco, Genet Realism Eestis- 1890-1905, naturalismi mõjud, venestamine, tugev tsensuur, muusika- Tobias, Härma; kunst- Raud, Laikna; Estonia ja Vanemuine, rahvaluule kogumine (Hurt), "Postimees"(eestluse teadvustamine), linnastumine, "Teataja", palju raamatuid ilmus, realism läks üle romantismiks // zanrid: proosaeepika, jutustus, romaan, novell // kriitika: pealiskaudne, pinnapealne // Vilde, Särgeva, Tammsaare, Tuglas, Metsanurk, Luts
annaabi.ee 
