JOHNATAN LIVINGSTONE MERIKAJAKAS
" lõhestas vaikust NOSPELKAJAKA tseremoniaalne hääl.
Keskele astumine tähendas emba-kumba kas avalikku häbistust või erakordset austust. Ringi keskele
kutsumisega oli sageli ära märgitud juhtkajakate enamiku teeneid.
Muidugi - oletas ta - oli HOMMIKUEINE PARV märganud tema LÄBIMURRET. Ent ma ei soovi mingit au
ega taha ma ka juhtlinnuks saada. Tahaksin vaid jagada oma avasusi, näidata kätte uusi horisonte, mis
võiksid avarduda meie kõigi ees. Ta nihkus ringi sisse.
"Jonarthan Livingston Merikajakas!" kraaksatas NOSPEL. "Astu päris keskele, häbipaika, oma
kaaskajakate palge ette!" Talle tundus, nagu oleks ta aeruga pähe saa-nud. Põlvist käis läbi nõksatus,
suled vajusid longu, kõrvus tuikas. Häbiposti? Võimatu! Nüüd, pärast LÄBIMURRET!? Siis ei saanud nad
must üldse aru! Neil pole õigus, nad eksivad!
"... tema hulljulge vastutustundetuse eest," tänitas tähtis hääl, ,, ... meie usina kajakatõu üllaste
traditsioonide kahtluse alla panemise eest