Kommunikatsioon kui riigivõimu ja rahva sõber ning vaenlane
kommunikatsioon on alati kahepoolne ning oma tegevuses tuleb arvestada kodanike
seisukohtadega, aegajalt neid informeerides (sest informeerimata jätmine oleks tahtlik ja
teadlik häbitegu), kuid üldjuhul ja enamalt jaolt alati kommunikeerudes selle tegevuse kõige
üldaktsepteeritavamas definitsioonis luues eeldused mõistmiseks, reageeringuteks,
kaasarääkimisteks, vastastikuseks mõjutamiseks.
Kommunikatsioon katkeb võimuka JOKKiga
Võimu üldkasutatav definitsioon pärineb saksa sotsioloogilt Max Weberilt, kes defineeris
võimu kui eesmärkide realiseerimise tõenäosust teiste tahtes olenemata. Funktsionalistide
hinnangul on aga võim ühiskonna tasandil võime valitseda ja säilitada grupisisest korda.
Konfliktiteoreetikud ütlevad aga jälle, et võim on konkreetse klassi võime saavutada endale
seatud eesmärke. (Käär 2012:3)
Hess, Markson ja Stein on väitnud, et võim on võime suruda teisele poolele peale oma
annaabi.ee 
