Vähk ja vähikasvatus
1. Vähi bioloogia
1.1. Vähid ja nende kehaehitus
Maailmas on umbes 450 magevees elavat vähiliiki, kes kuuluvad kolme erinevasse
sugukonda (Parastacidae, Cambaridae, Astacidae). Euroopas on vaid 5 kohalikku
mageveevähi liiki. Põhja-Euroopas tuleb tunda eeskätt kolme vähiliiki.
Jõevähk Astacus astacus (sünonüümid väärisvähk, vahel ka otsetõlkena vene
keelest laiasõraline vähk), ingl.k noble crayfish, vn.k shirokopalõi rak, sm.k rapu e.
jokirapu. Nimele vaatamata elab see vähk ka järvedes ja tiikides. Suure lihasaagise ja
õhukese kooriku pärast eelistavad Euroopa tarbijad seda vähiliiki teistele ja seetõttu on
tema turuhind teistest 20-30% kõrgem. Tema looduslik levila ulatub Loode-Venemaalt
Atlandi rannikuni, Vahemerest Põhja-Skandinaaviani. Inimene on tema levikut
laiendanud, viies selle liigi näiteks ka Briti saartele jm., kus teda varem polnud. Väike
annaabi.ee 
