Koola poolsaarel. Nad on arvukaim põlisrahvas Põhja-Euroopas. Saamidel on rikkad kultuuritraditsioonid mis elavad ka tänapäeval. Igapäevaselt tehakse käsitööd , lauldakse vanu laule, tantsitakse tantse ja kantakse rahvariideid. Nende lipp Saami Tüüpiline laul on joig. Laulul arvatakse olevat eriline vägi, see võimaldab tunda ühtekuuluvust mõne nähtusega , paiga, puu, kivi, looma või inimesega. Saam võib laulda kõigest mida näeb või ette kujutab. Joigudel on vähe sõnu. Pillidest on enam levinum võrutrumm Võrutrummi mängisid samaanid (nõiad) Rahvusvaheliselt tuntud saami joigajate hulka kuulus Nils-Aslak Valkeapää ja kuulub tänini Wimme Saari. Laulud https://www.youtube.com/watch?v=_ FzEpXNOjCY&index=2&list=PLcxaWAfluA48yWZz 4IJiZtL5j1sbLWawT https://www.youtube.com/watch?v=Ix-_ 3JhHjcA&list=PLcxaWAfluA48yWZz4IJiZtL5j1sb LWawT&index=3 ( ° °) (_) Küsimused 1) Mis on Saami tüüpiline laul? 2) Kes mängis võrutrummi?
Nt. Tuli, katk jne Loitsides saavutab inimene selle asja üle võimu TÖÖLAULUD Lauldi siis, kui tehti tööd nii üksi kui ka grupis. Laul aitas töö rütmi ja tempot täpsemaks ja tõhusamaks muuta ning hoidis meeleolu JOIG- saamitüüpiline laul Saamid e laplased on rahvas Põhja-Soomes, Rootsis, Norras ja Koola poolsaarel. Joiud on erilisel tehnikal esitatud laulupärimused, mille raskuskese on rütmi- ja helikujunditel. Joigudel on vähe sõnu või need puuduvad üldse Saami keeles juoigat (kedagi või midagi laulma) Joigumise objektiks on inimesed, loomad ning usukumustega seotud esemed ja vaimud. Joigude meloodiad on 1/2/4 värsist koosnevad viisid, kus esineb kordust. ITKUD Iseloomult on improvisatsioonilised. Itku esitus oli kurbuse, hüvastijätu, jällenägemise, alandliku palve või kiituse ilming. Itkude esitajad olid alati naised. Surma-, matuse- ja mälestusitkud; pulma- ja juhuitkud.
annaabi.ee 
