Sõnamõrvar
"Jätta!" röökisin.
"Sa igavene!" röökis ta vastu.
"Mõrvar!" karjus ta uuesti.
"Mis mina sinna teha saan, et ma sõnamõrvari vande all olen? Ah?" röökisin talle vastu,
kui parajasti Kabrevitsi ja Andres meid lahutasid. Järsku jäi
Jastiin vait.
"Ah sina oled see, kes peab minema Ididsikine juurde armu paluma, siis on asi teisiti,"
ütles Jastiin rahulikult. Mehed lasksid meid lahti ja me võtsime maast oma asjad. Me
pidime edasi liikuma ilma Johnita. Jastiin kirjutas noaga pehmele kivile mingis võõras
keeles teksti ja me liikusime edasi. Kõik olid mornid ja me valasime Johni pärast
pisaraid. Ma tundsin end kohutavalt. Me kõndisime kiiresti edasi. Kell oli just löönud
kolm. Me jõudsime kella poole neljaks koobasteni.
19
Koobastes
Koopad olid suured. Kabrevitsi juhatas meid ühe eriti suure koopaava juurde.
"Me läheme nüüd esivanemate kaugete aegade tagusesse elamisasemesse. Seal all on
annaabi.ee 
