Retsensioon Mina käisin 26. septembril Jõgeval kuulamas Jaak Johansoni esitluses kõlavaid, nii tema enda kui ka teiste unustamatute eesti klassikute poolt loodud teoseid. Meeldiva ilma tõttu toimus kontsert vabas õhus ja oli kinnine, st. ürituse tarbeks organiseeritud. Kuna Jaak Johanson oli ürituse ainus esineja, siis keskendun temale. Jaak on sündinud 15. novembril 1959. a. Tartus. Ta on muusik, näitleja ja pedagoog, kes teeb Klassikaraadios oma raadiosaadet ,,Fantaasia", ent on peamiselt siiski tuntud kui folklaulja. Johanson on aktiivselt muusikat teinud koos oma vendade Antsu ja Mardi ning õe Kärdiga, gruppides Leegajus, Eesti keeled jt. Üleeelmise aasta lõpus juubelit pidanud Johansonile anti vaid 2 kuud hiljem Presidendi poolt Valgetähe IV klassi teenetemärk, pärimusmuusika edendamise eest. Tema kohta on ka tabavalt öelnud saatesarja ,,Ööülikool" toimetaja Jaan Tootsen: ,,Ta on mees, kes...
Retsensioon Mina käisin 26. septembril Jõgeval kuulamas Jaak Johansoni esitluses kõlavaid, nii tema enda kui ka teiste unustamatute eesti klassikute poolt loodud teoseid. Meeldiva ilma tõttu toimus kontsert vabas õhus ja oli kinnine, st. ürituse tarbeks organiseeritud. Kuna Jaak Johanson oli ürituse ainus esineja, siis keskendun temale. Jaak on sündinud 15. novembril 1959. a. Tartus. Ta on muusik, näitleja ja pedagoog, kes teeb Klassikaraadios oma raadiosaadet ,,Fantaasia", ent on peamiselt siiski tuntud kui folklaulja. Johanson on aktiivselt muusikat teinud koos oma vendade Antsu ja Mardi ning õe Kärdiga, gruppides Leegajus, Eesti keeled jt. Üleeelmise aasta lõpus juubelit pidanud Johansonile anti vaid 2 kuud hiljem Presidendi poolt Valgetähe IV klassi teenetemärk, pärimusmuusika edendamise eest. Tema kohta on ka tabavalt öelnud saatesarja ,,Ööülikool" toimetaja Jaan Tootsen: ,,Ta on mees, kes...
Storchiks nimetab. See ei lähe kogunisti korda, sest et sest aegamööda segadust tuleb. Kõik kolm on ühe isa lapsed ja peab neil kõigil selle pärast üks ja seesama liignimi olema, mis nende suguseltsile igaveseks päriseks jääb... ...Neid Mihkel-, Peeter-, Karel- ja Johansonisid ja muid - sonisid on maailm ju ammustki üleliiastegi täis, et neid küll mitte enam tarvis oleks pääle kasvatada ja segadust veel suuremaks teha,kuidas ta ju nüüdki on, et kui ühest Johansonist räägitakse, mitte ilma tähenduseta aru pole saada, missugusest Johansonist jutt on. Talunimest võib küll mõnda hääd nime pärida(saada) nõnda, et kui keegi Kammara Mart ehk Silla Toomas oleks, siis võtaks ta talukoha nime enesele liignimeks ja oleks tema siis Mart Kammar ehk Toomas Sild. Ehk kui seda ei taha, siis võtku ta enesele ühe või teise looma ehk looduse nime...." (Kurro, Kurro 1999). Nimede panek toimus mitmeti
Otstesse on lisatud madalam võimla ja korteritetiib, mille kelpkatus ei harmoneeru ülejäänuga. Funktsionalismile iseloomulikud on hooneosade vaba paigutus, valged liigendamata seinapinnad ja ümaraknad. Ajastule omaselt on fassaadil aktsent: efektne tornitaoline ümarärkel - asudes klassidetiiva koridori keskjoonel, kujundab see koos suurejoonelise trepistikuga mõjuva siseruumi. Väärikust lisavad paekivist vapp trepiakna kohal, sokkel ja pidulik sissepääs. H. Johansonist mõjutatud ruumiprogramm on kõrgetasemeline; see on esimesi eraldi aula ja võimlaga koolimaju Eestis. Algselt väga detailipeen sisekujundus töötati välja koostöös õpetajatega. Aulat kaunistavad traditsionalistlikud tumedast puidust kassettlagi, lühtrid ja Alar Kotlile omase U-hargi motiiviga madal lambrii. Aastatel 1964-67 valmis basseiniga juurdeehitis (arh O. Metsis), 1982. a. avati peaukse kõrval vilistlase Alar Kotli mälestustahvel (E. ja K. Reitel).18
annaabi.ee 
