ürituse tarbeks organiseeritud. Kuna Jaak Johanson oli ürituse ainus esineja, siis keskendun temale. Jaak on sündinud 15. novembril 1959. a. Tartus. Ta on muusik, näitleja ja pedagoog, kes teeb Klassikaraadios oma raadiosaadet ,,Fantaasia", ent on peamiselt siiski tuntud kui folklaulja. Johanson on aktiivselt muusikat teinud koos oma vendade Antsu ja Mardi ning õe Kärdiga, gruppides Leegajus, Eesti keeled jt. Üleeelmise aasta lõpus juubelit pidanud Johansonile anti vaid 2 kuud hiljem Presidendi poolt Valgetähe IV klassi teenetemärk, pärimusmuusika edendamise eest. Tema kohta on ka tabavalt öelnud saatesarja ,,Ööülikool" toimetaja Jaan Tootsen: ,,Ta on mees, kes ei ole trüginud suurele pildile, aga keda ikka nagu teatakse." Kontserdil puudus kindel kava ja muusik esitas laule vastavalt enda ja publikumi soovile, osaliselt improviseerides. Taoline pingevaba lähenemine võiski olla põhjuseks, miks see kõik nii loomulikult välja kukkus
ürituse tarbeks organiseeritud. Kuna Jaak Johanson oli ürituse ainus esineja, siis keskendun temale. Jaak on sündinud 15. novembril 1959. a. Tartus. Ta on muusik, näitleja ja pedagoog, kes teeb Klassikaraadios oma raadiosaadet ,,Fantaasia", ent on peamiselt siiski tuntud kui folklaulja. Johanson on aktiivselt muusikat teinud koos oma vendade Antsu ja Mardi ning õe Kärdiga, gruppides Leegajus, Eesti keeled jt. Üleeelmise aasta lõpus juubelit pidanud Johansonile anti vaid 2 kuud hiljem Presidendi poolt Valgetähe IV klassi teenetemärk, pärimusmuusika edendamise eest. Tema kohta on ka tabavalt öelnud saatesarja ,,Ööülikool" toimetaja Jaan Tootsen: ,,Ta on mees, kes ei ole trüginud suurele pildile, aga keda ikka nagu teatakse." Kontserdil puudus kindel kava ja muusik esitas laule vastavalt enda ja publikumi soovile, osaliselt improviseerides. Taoline pingevaba lähenemine võiski olla põhjuseks, miks see kõik nii loomulikult välja kukkus
küsida - tegu oli ju ilmaime/tsirkuse/meelelahutusega. Kolmerattalise mootorsõiduki tõi Eestisse Eduard Johansoni paberivabriku meister Uljajev. Esimese neljarattalise mootortõlla omanikuks Eestis sai tsaari sõjaväe ohvitser Feodorov - see oli aastal 1902 või 1903 - ja juhiks sai ajateenija Julius Johanson. 1904 läks Feodorov Vene-Jaapani sõtta ja müüs auto maha, kuid uus omanik ei osanud seda kasutada ja müüs 1905. aastal edasi Johansonile. · Eesti autonduse esimesed statistilised andmed pärinevad aastast 1922 ja ütlevad, et siis oli arvel 473 autot (sõidu- ja veoautod) ning 172 mootorratast. Eesti autonduse arengu tegi jälgitavaks ja selle eest kandis hoolt 1924. aastal loodud Eesti Autoklubi. Klubi loomise käigus registreeritud 57 liiget nimetati kõiki autosportlasteks, sest nii nimetati toona ka kõiki automatkajaid. Klubi president oli Jaan Zimmerman, abiesimees Hans Vinnal,
annaabi.ee 
