Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
meelevalla all. Sarnast suhtumist tõrjutakse nii Kl kirjas (seoses teatud hereetikute poolt
praktiseeritud rituaalidega ingellike jõudude nõuete rahuldamiseks) kui ka Jd kirjas, kus
sõideldakse neid, kes arvavad end gnostilise ,,valgustatuse" kandjaina võivat mitte hoolida
moraalinormidest.
Nii on teisest küljest ka algkoguduse käsitlusele omane teatud dualistlik maailmanägemine, mis
puudutab olukorda immanentses, empiiriliselt tajutavas maailmas. Siin nimetab johanneslik
traditsioon saatanat ,,selle maailma vürstiks" (Jh 12:31). Ka Pauluse teoloogia ning
deuteropauluslik traditsioon on selles osas sama meelt. Pauluse kirjad nimetavad korduvalt
saatanat Jumala vastaseks (1Kr 5:5 7:5 2Kr 11:14 2Ts 2:9). Pauluski peab saatanat selle
maailma ja selle ajastu isandaks (2Ko 4:4) Ta on ka pimeduseriigi valitseja, kes valitseb
,,kurjade vaimude" üle (Ef 6: 11-12). Luuakse terav vastandus, kuna on ka olemas valguseriik,