jogurtitopsidesse. Hoia neid ilma segamata ja liigutamata 6...8 tundi temperatuuril 24...29°. Võimaluse korral kasuta mingit stabiilse temeperatuuriga inkubaatoritaolist seadet; sobib ka isetehtud nn heinakast, mida vanasti kasutati toidu soojana hoidmiseks. Netist võib jogurti valmistamise seadmeid (inkubaatoreid) leida ingliskeelsete otsingusõnadega yogurt maker, jogurt maker või yoghurt maker. 4.Nimetatud 6...8 tunni jooksul on jogurtibakterid oma töö lõpetanud ja segu peaks olema paksenenud. Mida kauem jogurt nüüd soojas seisab, seda hapumaks ja teravamaks tema maitse muutub. 5.Kui soovid paksemat jogurtit, lisa koos maitsestamata jogurtiga ka 2 sl naturaalset piimapulbrit. 6. Hoia omatehtud jogurtit külmas, kuid mitte kauem kui 7 ööpäeva. Jogurtit maitsestamisel ükskõik millse soovikohas lisandiga anna maitseandjale aega mõjuda vähemalt 12 tundi külmkapis. 7
vähem hapuks piimhappeks, vähendades sellega veinide happesust ja tugevdades magusat maitset. Jogurt jogurtijuuretises kasutatakse Streptococcus thermophilust ja L.bulgaricust. biojogurtitesse lisatakse ka probiootilisi baktereid, nt bifidobaktereid. Valmistamiseks sobiv hapendamistemp vahemik on 30-45 kraadi. Peale hapendamist võib jogurtile lisada moosi, marju, puuvilja jt lisandeid. Jogurtibakterid toodavad ka lõhna- ja maitseaineid ning paksendavad eksopolüsahhariide. Hapukapsas esialgu hakkavad kapsamahlas paljunema taimedel laidunud soolekepikese sugulased, kes moodustavad käärimisel erinevaid happeid, aga ka gaase. Happesus tõuse ja kk muutub kolilaadsetele bakteritele ebasoodsaks ning leukonostokidele sobivaks. Leukonostokid moodustavad käärimisproduktina lisaks piimhappele ka CO2. Seega jätkub gaaside teke kapsa pinnale. Piimhappe
annaabi.ee 
