Loomade areng evolutsioonis
ainuvalitsejateks ja seetõttu leidus neid paljudes erinevates suuruse- ja
kujukategooriates; mõningad alligaatorliku välimusega, teised olid jällegi usjad või
väljapaistmatud taimetoitlased. Mõnede Karboni kahepaiksed kasvasid kuni 6 meetri
pikkuseks. Maise eluviisiga loomadel oli kaitsev soomustik.
Vanimad roomajate fossilid on leitud Ülem-Karbonist. Mõned neist
väikesekasvulistest loomadest on leitud kivistunud puutüvede tühimikest Joggins`i
kihistust Nova Scotia`st. Enamus füüsilisi erinevusi varajaste roomajate ja nende
kahepaiksetest esivanemate vahel olid sellised vähetähtsad jooned, mis olid seotud
näiteks sisekõrva, suulae, kolba tagaosa ja selgrooga.
Roomajad erinesid kahepaiksetest ka paljunemisviisi poolest. Tähtsaimaks teguriks
roomajate päritolus on muna, mis kaasajal täidab sama ülesannet modernsete
lindude ja roomajate juures
annaabi.ee 
