Nimetu
ulgumerel, võimetust võtta uppumist paratamatusena, vahele episoodid egoistlikust minevikust.
"Vaba langemine" (1959) ei sarnane enam varasematele mõistujuttudele, olles pigem realistlik
romaan. Katse vastandada ja ühtlasi liita kaks maailma - vaimne ja füüsiline. "Torn" (1964) on
allegooriliselt käsitluselt keerulisem, ülesehituselt aga lihtsam varasematest romaanidest. Pakub
palju, isegi vastandlikke tõlgendusvõimalusi. Fanaatikust Jocelini hulluses ehitada torn inimelude
hinnaga võib näha katset leida lepitust maa ja taeva, vaimu ja mateeria vahel. Samas keha-
vaimu, usu-mõistuse konflikt. Eriline romaan on "Püramiid" (1967), mis kujutab 30ndate
provintsilinna sumbunud elu ja võimuhierarhiat koolipoisi silme läbi. Peale pikemat vaikimist ilmub
romaan "Nähtav pimedus" (1979). Lugejate huvi vaibus, sest allegooria on seekord liig ähmane,
sündmustik ja tegelased liig vastuolulised ning paheli-sed. Väärtuslikum on 1981
annaabi.ee 
