Aleksandri kirik Narvas
Ja katedraalina on
selle taastamine ja ehitus jätkuv protsess.
Ajaloolistest kaunistustest on säilinud vaid kaks Eestimaa kubermangu vapikilpi (kolm
lõvi keisrikrooni all): võlvi laerosetil ning a. 1900 Gatsinas valatud kirikukellal. Et Narva
linn kuulus kuni 1918. a. Peterburi kubermangu, asus tookordses Joachimsthalis olev
kirik Eestimaa piiri ning üle Kreenholmi ja Vaivara allus Eestimaa konsistooriumile.
Esimese Ilmasõja, Eestimaa Töörahva Kommuuni ning Vabadussõja käigus Joachimsthal
hävis, ainsana jäi alles kirik. Kroonika kirjutab, et kuumusest sulasid aknaklaasid.
Teise Maailmasõja käigus tehti 1944. a.alguses Narva inimtühjaks. 6.märtsi
pommitamises kukkus üks lennukipomm läbi kiriku kupli ning purustati tornikiiver.
24.juulil lasti õhku säilinud torn. Kuigi on olemas kahe saksa sõjavangi kirjalikud
tunnistused, et nemad õhkisid, on neid tunnistusi kahtluse alla seatud.
Aleksandri kirik oli ainus Narva luterlikest kirikutest, mille kogudus jätkas tööd
annaabi.ee 
