Allikaõpetus
Roomas vasekangid, siis suured rasked assid, mis ajapikku muutusid kergemaks. 3. saj -
denaarid. Caesarist peale valitsejate portreed.
Araabia kullast dinaar ja hõbedast dirhem ning vaskmünt follis. 7.-10. saj Kuufa mündid.
Karolingidel kuulus müntimisõigus ainult keisrlile, varsti hakati seda läänistama,
eelkõige vaimulikele isandatele.
16. saj algul oli Euroopa väärismetallivaeguses, kuldkuldnaid hakati valmistama
hõbedast, suure maardla järgi Põhja-Böömimaal said nad nimeks Joachimstaler e. taaler
(dollar), jäi maailma tähtsaimaks kaubandusmündiks 19. sajandini. 16. saj. teiset poolest
lisandub Atlandi ookeani tagne hõbe.
16. saj tuli mündimetallina käibesse ka vask (Hisp, Madalmaad, pidevalt Rootsi kuningas
Gustav II Adolf 1624). 1644 plaatmündid - 10 taalrit = 19,7 kg. 1660. aastail tekkis
Euroopa esimene paberraha.
Venemaal 14. sajandil tatari eeskujul dengad (hõbe)
16. saj kp-st: 1 rbl = 100 Novgorodi dengat = 200 Moskva dengat. Rahal oli piigiga
ratsanik, kopikas
annaabi.ee 
