Koera rakendamist nii paljudel elualadel vimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, ngemine, vastupidavus, kaitse- ja jahiinstinkt ning hlbus dresseeritavus Koera koost inimese majapidamises on kestnud vga ammu. Nagu ka teised koduloomad plvneb ka koer metsikutest eellastest. Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffond, P. S. Pallas, K. Linn jpt) uurinud koera plvnemist. Tugevaks tukeks koera eelajalooliste vormide uurimisel koera jnuste leidmine 1861 aastal veitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate vljakaevamisel. Leitud koer nimetati soo - ehk turbakoeraks (Canis familiaris palustris). Esimene teadaolev koeralaadne loom on Cynodictis (kassitaoline loom). Arvatavalt plvnevad kik kodukoerte liigid aasia hundist. heks vikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks vib pidada fakti, et nad on raipesjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Phja-Ameerika hundid pavad ja tapavad suuri saakloomi.
Kahjustavad kiki elusolendi rakke ja organeid. Radikaalid osalevad vananemisprotsessis, ateroskleroosi arenemises, nad vivad tekitada vhkkasvajaid jne. Oluliselt piiravad organismis radikaalide hulka antioksdandid (niteks C-vitamiin), mistttu on vgagi vajalik viimaseid pidevalt toiduga saada. 7.) Alkaanide tuntumad esindajad Metaani leidub kikides looduslikes gaasides (maagaas, soogaas, kaevandusgaas). Metaan tekib looduses taimsete ja loomsete jnuste anaaeroobsel krimisel niteks kompostihunikus, mrgaladel, sealhulgas veekogu phjas ja soodes, kus metaan vib mullikestena hku eralduda (soogaas). Metaani toodetakse snteetiliselt krgel temperatuuril vesiniku lbijuhtimisel lbi hguvate ste. Metaan on lhnatu, vrvuseta, maitseta, vees mittelahustuv, hust kergem gaas. Ohtlik on see selleprast, et ta on umbes 10 korda mjusam kasvuhooneefekti phjustav gaas kui seda on ssinikdioksiid. Kaevandustes vib ta koguneda
annaabi.ee 
