Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
tarvilikud (Torp- Kõivupuu 2003: 72). Rahvatraditsioonide kohaselt hakkab lahkunu, kellele
midagi kaasa ei pandud, kodus käima ja enda omandit taga nõudma13.
Tavaliselt pandi kirstu surnupesuseep, viht ja kuivatusrätt. Kirstu pandi ka (teisepoolseks) eluks
vajalikke või surnule isiklikult tähtsad esemed, näiteks tubakakott, piip, palveraamat,
viinameestel viinapudel, suitsumehele suitsupakk, kirves, lauluraamat, Uus Testament,
metallraha jne14. Uue Testamendi ja ikoonide kirstupanekut vene matmiskombestikus välditi,
sest see võis solvata Jumalat või ikoonil kujundatud pühakut ( 1999: 522-523).
Kirikuga seotud atribuutikast pandi kirstu kaelarist ja palveleht ( 2000: 154).
1998.-1999. aastatel korraldatud etnosotsioloogiline küsitlus Kagu-Eestis kinnitas, et surnule
pannakse endiselt kaasa metallraha, mõnikord ka paberraha ja rahakott. Seda on nimetatud
Võrumaa kombeks, aga ka vene kombeks (Torp-Kõivupuu 2003:131)
annaabi.ee 
