Kunst seotud surmajrgse eluga Arhitektuur Mastaabad-hauakambrid,millest kujunesid vlja astimpramiidid. Cheopsi pramiid-kuulsaim 140 m. Krgune pramiid. Obeliskid-ehitati monoliitsest kiviplokist pikesejumala auks. Templid-kasutati sambaid ja rhttalasid. Egiptuse kujutav kunst jalad ja pea on klgvaates,lad ja silm otsevaates,nhtuna kige iseloomulkumalt kljelt.Pea ja keha profiilis.(Egiptuse poos) Sfinksid- Reljeefid- Seinamaalid(stiliseeritud ja ldistatud,egiptuse poos,vrvid ei jljenda loodust,puudus perspektiiv. Ehnatoni-aegne kunst Monoteism(Atoni-pikesejumala kummardamine) Nofretete pea-realistlikuimad pilte ldse. 1.Mida thendab mesopotaamia? Kus see asus? 2.Millised olid kige thtsamad mesopotaamias elanud rahvad? 3.Iseloomusta Mesoptoaamia arhitekuuri!Too niteid!Tempel oli thtis funktsioon,oskasid ehitati kaari ja vlvi.Itari vrav baablonis,vga suur linn.Kanalisatsioon oli saavutus.Paabeli torn oli suur ehitis(maailmaime),Rippuvad aiad(maailmaime). 4
Sellest mratlusest tuletab Platon oma kriitika kunsti aadressil, tema suhe kunsti on negatiivne. Tema kunsti- kriitika on vlja arendatud kahest erinevast olulisest aspektist: epistemoloogilisest ja eetilisest. Epistemoloogilisest aspektist kujutab kunst kui jljendus endast tpsemalt nhtava maailma jljendust, nhtav maailm on aga Platoni ontoloogia kohaselt juba ise jljendus, nimelt ideede jljendus. Kunst on seega jljenduse jljendus, vi nagu Platon tleb, kolmandal kohal test. Pealegi ei jljenda kunst nhtava maailma nhtusi samuti mitte nii, nagu nad on, vaid nii nagu need paistavad teatud piiratud perspektiivist. Kuid inimese siht peaks olema tunnetada tde. Kunsti sellest seisukohast hinnates tuleb telda, et kunst ei vii mitte te poole, vaid test kaugemale ning on seega inimese tunnetusliku sihi saavutamisele pigem takistuseks. Kujutades jljendatavaid asju kaunitena ahvatleb kunst inimest pidama niliku jljendust telisuseks.