Võistlustantsu ajalugu Eestis alates esimesest maailmasõjast
Berlini "Alexander's Ragtime Band". 1920. aastatel arenes ragtime swingiks; tantsudest said
populaarseks fokstrot ja charleston, 1926 ka Detroidist pärinev black bottom. Samal aastal
avati New Yorgis Harlemis Savoy tantsusaal, kus mängis Fletcher Hendersoni jazzansambel.
Tantsijad hakkasid kombineerima fokstrotti, charlestoni ja black bottomit ning erinevaid
"loomasamme" ja kohandama seda segu jazzmuusikale. Sündis tants nimega lindy hop, mis
hiljem sai tuntuks ka jitterbugi nime all. Järk-järgult kujunes jitterbugist välja dzaiv, mille
põhisamm on kiire sünkopeeritud chasse (kõrvale-juurde-kõrvale) vasakule ja paremale,
millele järgneb aeglasem samm taha ja keharaskuse tagasitoomine. Sammud tehakse
päkkadel, keharaskus on toodud ette, puus liigub pool lööki pärast sammu. Chassed tehes on
eespool olev jalg kõrgel päkal ning tagapoolne jalg tallal, mis loob "kaalutuse" illusiooni.
STANDARDTANTSUD:
AEGLANE VALSS: