jooneliselliikumisel, nimetatakse kruvipinnaks. Joonisel5.10 on antudk6igiuldisteteistjirku Tehnikason erilisetdhtsusegasirge moodus- pindade aksonomeetrilisedkujutised. Nagu tajaga kruvipinnad,millest olulisemadon selgub,kuulub suuremosa pindu tiheaegselt normaalkruvipind ia kaldkruvipind. mitmesse pindade klassi. Uldisteteist jirku pindade loetelus on taoliste seoste Normaalkruvipind tekib telje ristl6ikaja kruvijoonelisel liikumisel.Ta kuulub 0htlasi niitamisekskasutatudjdrgmistmdrgistust: joonpindadeklassi konoidideruhma, sest x on ilhtlasijoonpind, st tekibsirgjoone telgsirget ja kruvijoont voib vaadelda liikumisel; juhtjoontena, telje risttasandit aga juhtpinnana
monomeeride jiirjestus. mandat jdrku struktuur. Vesiniksidemetega Uhendatud m Nukleotiidide jiirjestust molekulis nimeta- kaheahelaline DNA keerdub kruvikujuliselt biheelik: rhhmd sisse (oon. 2.24 ). See ongi DNA teistlarnu-struttuf?- akse DNA esimest jirku struktuuriks (pri- (EhKsekundaarstruktuur). Kolmandat jdrku struktuur maarstruktuuriks). Seda v6ib esitada kur-ri"b^ (tertsiaarstruktuur) v6ib DNA molekulil olla kiillalt eriil- v6i la monomeeride jArjestusena. mf{FEiilfr
annaabi.ee 
