neljapennise, et see hoiataks teda ühejalaga mehe eest. Ta jõi iga õhtu võõrastemajas rummi ning muutus väga ülemeelikuks. 2. Dr. Livesey tuli Jimi isa tervist vaatama, kuid tal tekkis sõnelus Billyga, kes oli äsja väga kõvasti joonud ning ta hakkas arsti kallal nokkima. Billy hakkas noaga vehkima kuid peagi alistus ja pani selle ära. Dr. Livesey lubas Billy võõrastemajast välja kihutada. 3. Võõrastemajja ilmus mees (Must Koer) ning ta küsis Jimilt, kas Billy peatub siin ning Jim ütles, et ta ei tea ühtegi Billyt. Billy ja Must Koer istusid lauda ning peagi tekkis sõnelus ja kaklus. Billy haavas Musta Koera õlast ning viimane jooksis minema. Jim läks ära ning tagasi tulles oli Billy pikali ning tundus nagu oleks ta surnud. Õigel hetkel astus sisse arst, kes tuli Jimi isa vaatama ning ta päästis Billy. Billy ei saanud mitte kakluses haavata, vaid ta oli liiga rummi joonud ning see oleks ta peaaegu
» Ja ma pistsin punuma. Arvasin, et pole hea, kui ma aega viidan; teha, ei saanud ma midagi ja puua lasta ma ennast ei tahtnud, kui võisin sääred teha. Nii ei peatunud ma kordagi, vaid jooksin, kuni leidsin süsta; ja kui siia sain, siis käskisin Jimi rutata, et nad mind ei püüaks ega pooks, ja ütlesin, et kardan, et teie ega hertsog pole enam elus. Olin hirmus kurb ja Jim ka; ja olime hirmus rõõmsad, kui nägime teid tulevat. Küsige Jimilt, kui tahate.» Jim ütles, et nii see oli; kuningas käskis teda vait olla 412 ja ütles: «Oo jah, väga usutav!» raputes mind jälle ja ütles, et ta hea meelega mu uputaks. Aga hertsog ütles: «Jätke poiss rahule, vana lollpea! Kas te ise oleksite teisiti talitanud? Kas teie temalt küsisite, kui kandadele tuld andsite? Mina küll ei mäleta.» Siis laskis kuningas mu lahti ja hakkas vanduma seda linna ja kõiki linnainimesi. Aga hertsog ütles: