ahelate voltumisel (ioon. 2.15.). Moodustunud struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed'Iuus- te ja ktitinte valkude ning Amblikuniidi ia siidi koostises olerrate valkude loplikuks tasemeks ongi sekund aarstruktuu r. a- Molekuli edasisel kokkukeerdumisei moo- dustub valgu kolmandat jiirku struktuur (tert- siaarstruktuur). Enamasti on see keraja kuiuga ja kannab seet6ttu gloobuli nimetust' Valgu :1.: tolmandat jiirku struktuuri stabiliseerivad 2.16. lnimese veres on mitmesuguse strtlktuuriga mitmesugused keemilised sidemed, mis moo- valke
2. L6ikejooneosad on mingisvaatesndhtavad, laotuseks.Pinnalekuuluvastjoonestsaadakse kui tema punktid on selles vaates ndhtavad laotuselsellejoonelaotusioon. m6lema pinna suhtes eraldi vaadatuna, vastaselkorralon needmittendhtavad. 3. Abisfd€iride v6te v6imaldab l6ikejoont ekraanil, f uletadauhesainsasristprojektsioonis mison paralleelne po6rlemistelgede tasandiga. 5.11 Teist jiirku pindade l6ikumise juhtumid Allpool vaatleme ainult praktikas enam- esinevaid teist iiirku pindade l6ikumise erijuhtumeid. 30 xui kahel teist jdirku pinnat on uhine Joon.519 s0mmetriatasand,siis nende pindade l6ikejoone summeetriliste poolte rist- projektsioonidsummeetriatasandil lange- Mittelaotuvaid pindu pole v6imaliktasandiks vad kokku iiheks ja samaks teist jdrku koolutadaja nende tinqlaqtusedsaadakse jooneks
annaabi.ee 
