"jies" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

ekstaasis oleks vaadelnud leegitsevat nägemust nagu kotkas päikest. Ometi polnud kong tühi. Laua kohale kummardudes istus tugitoolis üks mees. Jehan, kelle poole selg eli pööratud, võis näha ainult ta õlgu ja kukalt; kuid tal ,polnud raske ära tunda seda paljaspead, kellele loodus ise igavese tonsuuri oli kinkinud, nagu oleks ta selle välistunnuse abil tahtnud ära märkida, et ülemdiakon on kutsutud ja seatud vaimulikuks. Jehan tundis ära oma venna, kuid et uks nii tasa ava-jies, siis ei teadnud dom Claude, et keegi ta selja taga oli. Uudishimulik skolaar kasutas juhust, et veidi aega ringi vaadata. Suur kolle, mida ta alguses tähele polnud pannud, asetses toolist vasakut kätt katuseakna all. Akna avausest sissetulev päikesekiir tungis läbi ümmarguse ämblikuvõrgu, mille imepeen rosett oli maitsekalt akna gooti võlvile maalitud ja mille keskel ehitajast putukas ise püsis liikumatult nagu rumm selles pitsist rattas