Juudid
Religioossele
määratlusele viitavad ka ema rahvus ning kommetest ja traditsioo-
nidest kinnipidamine. Vastupidiselt levinud arvamusele ei pruugi
aga juudi identiteet väljenduda üksnes sünagoogi kuulumise või ra-
biinliku traditsiooni järgimise kaudu. Peale traditsioonilise
ortodoksse judaismi eksisteerib veel konservatiivne ja, nagu öeldud,
ka reformeeritud judaism. Sekulaarsetest võimalustest olgu
nimetatud juudi keel(t)e säilitamine (1920.-1930. aastail Euroopas
levinud sekulaarne jidisism rõhutas juutluse etnilist iseloomu ja
jidisit kui Ida-Euroopa juutide keelt), tavade alalhoidmine
(rahvusroad, sugulaste surma-aastapäeva tähistamine, küünalde
süütamine teatud tähtpäevadel), juudi organisatsioonidesse
kuulumine, huvi Iisraeli ja juudi ajaloo vastu jne. Valdkondi on nii
palju, et ei saa toimuda "assimileerumist" neis kõigis korraga.
Et Eesti juudid on enamasti agnostikud, siis leiavad toitumistavad
praktiseerimist vaid erilistel puhkudel. Tuntakse mõningal määral
annaabi.ee 
