Juudid
tähistata juudi kalendripühi, olgugi et sabat, hannuka ja paasapüha
seda eeldaksid.
Emakeel
Eesti juutide puhul on tihtipeale võimatu öelda, mis on nende
emakeel. Keeleline assimileerumine on toimunud üldiselt vene keele
kasuks ja ka teiste juutidega suhtlemiseks valitakse sageli vene keel.
Paljud Eesti põlisjuudid nimetavad emakeeleks jidisit, ka siis, kui
keeleoskus on vähene või koduseks keeleks mõni muu keel. Eestisse
hiljem saabunutel (st enamikul) on emakeeleks vene keel ja jidisiga
neil enamasti side puudub. Seega osatakse vene keelt hästi, eesti
keelt keskmiselt, jidisit halvasti ning heebrea keelt peaaegu üldse
mitte. Keelebarjäär on takistuseks jidisi- ja heebreakeelse
ajakirjandusega tutvumisel, samas ollakse aga juudi temaatikast
vägagi huvitatud, kui see ilmub eesti- või venekeelses pressis.
Nagu religioon, ei etenda ka jidisi keel määravat rolli Eesti juutide
eneseteadvuse kujunemisel. "Juudiks olemise" võib otsustada
sotsiaalne integratsioon juutidega, s
annaabi.ee 
