Keemia aluste KT3
Väävel lihtainena on kollane, maitsetu, peaaegu lõhnatu, mittelahustuv
mittemetalliline tahke aine, mis koosneb tsüklilistest S8 molekulidest. Esineb kahes
kristallivormis: rombiline ja monokliinne, normaaltingimustel on esimene stabiilsem.
Väävliaurud koosnevad madalamal temperatuuril samuti S8 molekulidest,
temperatuuril üle 720 °C hakkab tekkima ka S2.
Saamine: Fraschi meetod tugineb väävli kergsulavusele ja väikesele tihedusele. Maa
sügavuses asuvasse S-lademesse jhitakse toru kaudu rõhu all ülekuumenenud vett,
mille soojuse arvel S sulab. Sulaväävlisse juhitakse teise toru kaudu aururõhku, mis
surub vedela väävli kolmanda toru kaudu maapinnale. Utmiskambri meetod- lisandeid
sisaldavat S-maaki kuumutatakse erilises ahjus ja eralduvatel väävliaurudel lastakse
jahtuda kogumiskambris. S sadeneb peente kübemetena (väävliõis). Kasutamine:
Väävlit kasutatakse väävelhappe tootmise lähteainena ja kautsuki vulkaniseerimisel
annaabi.ee 
