Eesti ajalugu 1939-1941
loodavate mereväebaaside kaitseks tooma Eestisse ka 35 000-meheline maaväe (Eesti sõjaväe
suuruseks oli 15000).
28.september 1939. a. kirjutati vastastikuse abistamise paktile alla. Selle kohaselt tuli
mõlemal riigil hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest, anda vastastikust abi
kallaletungi või kallaletungiohu korral, NSVL lubas müüa Eestile relvastust
soodustingimustel, Eesti andis NSVL sõjaväebaasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski
ümbruses. Suusõnal lubasid NSVL jhid, et Eesti jääb iseseisvaks ning NSVL ei sekku Eesti
siseasjusse.
Punaarme sissemarss Eestisse. 2. oktoobril saabus Tallinnasse Nõukogude sõjaväelaste
delegatsioon, et täpsustada baaside asukohtade ja baasivähede sissemarsiga seotud küsimusi.
18. oktoobril avanesid piiriväravad ning nii raud- kui maanteid kasutades tulvas 25000
punaväelast koos sõjatehnikaga Eesti territooriumile. Vägede saabumine, mis kestis neli