Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused
Tingivas kõneviisis on
pöörde lõpud. Mineviku kesksõnad enamasti nud/-tud-lõpulised. Adverbides possessiivsufiksite rudimendid. Saksapärane
lausestus. Genitiivi asemel elatiiv. Paljud sõnad esinevad vanemal häälikulisel kujul. Rikas sõnavara: arhaismid. Vana
arvusüsteem. Saksa laensõnad. Kirde-Eesti rannikumurde ja läänemurde jooned. Sarnaneb Wanradt-Koelli katekismuse
keelekasutusega tõestus, et Põ-Eestis võis olla juba kiriklik ühiskeel.
Stahl - Koos panid Jheringiga aluse Eesti talurahva katekismuseõpetusele ja regulaarsele eestikeelsete jutluste pidamisele
Eesti maakirikutes. 1641 sai Ingerimaa kõrgeimaks vaimulikuks, rajas Ingeri koolisüsteemi. Säilinud on 4-osaline
kiriklik käsiraamat "Hand- vnd Hauszbuch für das Fürstenthumb Esthen In Liffland": I osa Lutheri katekismus, II
kirikulaulik (1637 - I Eestis trükitud eestikeelne raamat), III evangeeliumid-epistlid, IV kiriklikud talitused-palved.
annaabi.ee 
