Pikim jõgi on Drin (Drini i Zi, Sorte Drin), mis saab alguse Kosovos ning voolab 280 km pikkuselt läbi Põhja-Albaania, suubudes Aadria merre. Suur jõgi on ka Seman Kesk-Albaanias. Lõuna-Albaania suuremad jõed on Shkumbin, Mat ja Vijosë. Drin ja Shkumbin on uuristanud lubjakivisse suuri orge. Montenegro piiri ääres osaliselt Albaania territooriumil on Shkodëri järv (albaania keeles Liqeni i Shkodrës, serbia keeles Skadarsko jezero), mille ümbrus on soine. Idapiiri ääres on Ohridi ja Prespa järv. Mullastik,taimestik Suur osa Albaaniast oli kunagi metsane. Sajanditepikkuse raie ja karjatamise tagajärjel on algsest taimkattest vähe järele jäänud. Paljudes kohtades on vaid põõsad ja võsa. Umbes 48% Albaaniast on kaetud metsaga. Põhiliselt on tegu männimetsaga, kuid Põhja-Albaanias ja mägede nõlvadel on ka pisut lehtmetsa (tamm, pöök). Kõige metsasemad piirkonnad on Kesk- ja Põhja-Albaania mägedes
Turism Sloveenia majanduse üks olulisem kandetala on turism. Suurem osa sellest on koondunud Aadria mere ranniku piirkondaja mägedesse. Samas on hakatud ka üha enam külastama spa -linnade kuumaveeallikaid. Sloveenia ühtesid vaatamisväärsusi mäed, jõed, järved ja koopad. Kõrgeimaks mäeks on Triglavi mägi (2864) ja pikim jõgi on Sava jõgi ( 975 km, sellest Sloveenias on 221 km) . Suurimaks järveks on Cerknica ehk Cerknisko jezero (26km2) . Ning koopad , enamuskoobastikke asub Skocjania kaguosas. Teadurid uurivad seal liivakiviformatsioone. Skocjanis on üle viie kilomeetri maa-aluseid käike ja koopaid, mis võivad asetseda sügavaimal kui 200 meetrit. Need on kantud UNESCO maailmakultuuri- ja looduspärandi nimistusse ( paljud koopad on ohtlikud ja see tõttu on sissepääs huvilistele lubatud ainult üksikutesse Sloveenia vanasõnad · kergem on uskuda , kui minna ja küsida
annaabi.ee 
