Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
mis ei tapa, see teeb tugevamaks. Mõttekäik on selgepiiriline, voolav ning pakub piisavalt
ammendavaid selgitusi keerukatele eksistentsiaalsetele küsimustele, millega kirikus Lutheri
kõnet kuulavad inimesed iga päev silmitsi pidid seisma. Ei saa salata sellise narratiivi elegantsi
ja voolujoonelisust, samuti paradoksi meisterlikku kasutamist.
Ainus, mis küsimusi tekitab, on ,,kurja instrumendi" idee iseenesest. Sellist ,,eesmärk pühendab
abinõu" mõtlemist on inimesed harjunud pidama jesuiitlikuks kahepalgelisuseks. Kas sellist
praktikat saab omistada Jumalale, kes on Kristuse sõnutsi (Jh 14:6) Tee (ehk õiged teguviisid)
ja Tõde (ehk siis ühemõtteline reaalsus).
Nii tundub, et Lutheri hea ja kurja käsitlusel on omad kitsaskohad, kuid tervikuna on tegemist
ilusa ja praktilise paradigmaga.
97
5.6. Algkoguduse nägemus heast ja kurjast Bultmanni järgi.
Algkogudus oli mõneti erilises olukorras
annaabi.ee 
