Muusikaelu 16-19.sajandi II poolel
Püüti kogudusele selgeks teha, et
kirikulaulud on hea tahtmise korral kergesti õpitavad ja neid võib laulda igal ajal.5.
Iseloomusta lühidalt linnamuusikute tegevust 16.sajandil. Nad mängisid rae
jootudel, kodanike pulmades, suurematel pidustustel ja rongkäikudel. Keelpillid tõusid
juhtivaks kohaks. Tulevane muusik pidi õppima 3 aastat kohapeal, siis 3 aastat Riiasm
seejärel Saksamaal või mujal.
1. Kuidas mõjutas jesuiitide ja luterlaste tegevus hariduselu Eesti- ja Liivimaal?
Jesuiidikollegiumis õpetati eesti keelt kõnes ja kirjas. Eesti esimene protestantlik
lauluraamat ilmus. 2. Milliseid muutusi hariduselus, kirikuelus ja vaimulikus ning
ilmalikus muusikas tõi endaga kaasa Rootsi võimu kehtestamine Eesti- ja
Liivimaal? Köstrid hakkasid rahvast lugema õpetama, kus õpetajateks olid Forseliuse
seminari köstrid/koolmeistrid. Sai alguse eesti maakoolide võrk. Köstrikoolid olid pea
kõigis kihelkondades. Ehitati üles sõjas hävinud kirikud. Tallinnasse ja Tartusse rajati
annaabi.ee 
