Viis minutit veel Vaatan kella. Tiks-tiks-tiks-tiks. Tund venib nagu kummiliim. Tagapingi Mike hakkab mind juba närvi ajama. Mida ta mõliseb seal õpetajale vastu? Kui ta veidike vait oleks saaks ehk varem ära. Ei suuda enda suud kinni hoida. Täielik värdjas. Heameelega kõnniks hetkel tema juurde ning annaks talle kena matsu vastu kukalt. Ohoh! Vait jäi. Kuid siiski...ei. Sellised tüübid lihtsalt käivad pinda. Olgu. Suva. Karjun: ,,OOOOI! Jää vait noh!" Mike vastab naiselikul toonil: ,,Mhhh! Mul on õigus rääkida. Sõnavabadus." Istun rahulikult tagasi. No on värdjas noh. Tuleb mulle oma õigustest rääkima. Kui mina temaga lõpetan on tal ainult õigus vaikida. Vaatan klassi teise otsa. Kell vahib mulle kurjakuulutavalt vastu. Tiksub. Neli minutit veel. Peaks vist asjad kokku panema. Võtan pastaka ja pliiatsi, tirin pinalil luku lahti ja viskan need suvaliselt sinna sisse. Hakkan juba raamatut kinni...