Kriminaalpoliitika kordamine
karistamisel olema teatav riiklikest eesmärkidest tulenev ülesanne. Relatiivsed karistusteooriad
lähtuvad ühiskonna reaalsetest huvidest ja vajadustest. Karistus ei saa olla eesmärk iseenesest, vaid
ta peab püüdma karistatavaid tegusid edaspidi ära hoida. Relatiivsete teooriate maailmavaateline
alus tuleneb valgustusideedest ning positivistlikust maailmapildist, mille järgi inimese käitumine on
determineeritud ja empiiriliselt seletatav, inimene ise aga kasvatatav ja mõjutatav. Jeschecki arvates
on relatiivsed teooriad humaanse, sotsiaalse, ratsionaalse ja utilitaristliku iseloomuga.
Relatiivsete karistusteooriate liigid on üldpreventsioon, mis jaguneb kaheks:
- negatiivne üldpreventsioon
- positiivne ehk integratsioonipreventsioon
Ja Eripreventsioon von Liszt. Kurjategijaid püütakse mõjutada kolmel viisil: a) üldsuse kaitsmine
kurjategija isoleerimisega; b) kurjategija taunimine talle karistuse kohaldamisega; c) kurjategija