Veinid
veinikaubandust, vaid ka viinapuude levikut. Juba enne roomlaste tulekut olid kreeka
kaupmehed toonud viinapuud Lõuna- Prantsusmaale, kuid pax Romana viis need kogu
Prantsusmaale ja Hispaaniasse ning võis ergutada metsviinapuude kasutamist Saksamaal.
Meie ajaarvamise 3. sajandi lõpuks valmistati veini paljudes paikades, mida praegu
peetakse traditsioonilisteks viinamarjapiirkondadeks: Bordeaux´s, Burgundias, Moseli
orus ja Jersis. Sealt hakati veiniga varustama Roomat ennat.
Selles levikus etendas olulist osa murrang veini trantsportimisel. Kõige varasemateks
vedelikuanumateks , kus hoiti veini, olid pikad kitsad savivaasid, mida nimetati
amforateks. Aga 2. sajandil pKr ilmus Prantsusmaale uus vedelikumahuti, mille olid
leiutanud keldid. Keltide puutünnid kujutasid endast tehnoloogilist edusammu, mis aitas
levitada odavat massiliselt toodetud veini Rooma keisririigi rahvahulkadele.
1.2 Kiriku mõju
annaabi.ee 
