Väetamine ja keemilised elemendid taimes
Aluselisuse indikaatoriteks (st osutavad lubjarikkale mullale)
• põllul on põldsinep, põldkukekannus, humallutsern, kollane karikakar jt
• rohumaal on lubikas, angerpist, vesihaljas tarn, raudtarn jt.
Ligikaudselt saab muldade lupjamisvajadust ja lubjatarvet määrata
ka universaalindikaatori abil, mida on mugav kasutada
välitingimustes. Kiirem viis mulla lubjatarbe määramiseks on aga
mulla happesust määrata elektrooniliste happesuse (pH) testrite
abil (Jenwey jt).
Mulla reaktsioon mõjutab oluliselt mullas olevate mikroorganismide
aktiivsust ja taime-toiteelementide liikuvust. Kõrvaloleval joonisel
on toodud need seosed mineraalmuldadel. Happelisel mullal on
peamiste taime-toiteelementide omastatavus tagasihoidlik.
Poolmikroelementide (Fe, Mn) ja enamike mikroelementide (Zn, Cu,
Co), samuti kahjulike raskmetallide kättesaadavus on parem.
Muldade lupjamisega võib kaasneda ka mõningate mikroelementide (Mo, B) puudus, mida
annaabi.ee 
