Okasmetsad
kliimale. Parasvöötme põhjaosas on talv pikk ja külm. Mandrite sisealadel esineb
käredaid pakaseilmu, mil temperatuur langeb alla 40 oC. Sademete hulk aastas
kõigub erinevates piirkondades 400 - 1000 mm vahel. Talvel sajab vähe, põhilised
sademed on koondunud suvekuudele.
Tänu rohketele sademetele ja vähesele aurumisele on taigas kujunenud tihe
vetevõrk. Jõgedele on iseloomulik talvine jääkate ja kevadine suurvesi. Okasmetsa
suuremad jõed on Ob, Jensissei ja Leena. Suuremad järved okasmetsas on Laadoga
ja Äänisjärv.
Nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsade all kujunevad leedemullad. Kuna
sademeid langeb rohkem, kui jõuab auruda, siis imbub vee ülejääk pinnasesse.
Maasse imbuv vesi kannab sügavamale taimedele vajalikke huumuse- ja toiteaineid
ning mulla ülaossa tekib tuhkjashall toitaine vaene leedehorisont ehk niinimetatud
väljauhthorisont. Selle alla kujuneb tumedat värvi sisseuhtehorisont, kuhu jäävad