ja maailmatajus. Ameerika arhitektuuriteadlane Charles Jencks eristab raamatus ,,Post-modernse arhitektuuri keel" (1977) juba selgelt modernistlikku ning sellele vastanduvat uut ajastvaimulist arhitektuuri. Muuseas ,,dateerib" Jencks ka modernistliku arhitektuuri ,,surmahetke": see juhtus St. Louisis, Missouri osariigis 1972. aasta 15. juulil kell 3.32 pärastlõunal, kui lasti nõhku üks 14- korruseline lagunenud ja rüüstatud kortermaja. Jencksiarvates sümboliseeris see sündmus modernistliku hegemoonia vastase võitluse algusaega, kuid laiemalt ka valgustusajastu ideoloogia, puristliku keelekasutuse ja pragmaatilise progressiusu taandumist. Jencks näeb arhitektuurilises väljenduslaadis mitmeid sarnasusi keelesüsteemiga. Arhitektuuri võib niisis pidada teatud tüüpi sümbolite süsteemiks. Põhemõtteliselt on võimalik rääkida arhitektuurilistest sõnadest, süntaksist ning tähendudtest. Inimesed iseloomustavad hooned tihti
kunstis ja maailmatajus. Ameerika arhitektuuriteadlane Charles Jencks eristab raamatus Post-modernse arhitektuuri keel (1977) juba selgelt modernistlikku ning sellele vastanduvat uut ajastvaimulist arhitektuuri . Muuseas dateerib Jencks ka modernistliku arhitektuuri surmahetke: see juhtus St. Louisis, Missouri osariigis 1972. aasta 15. juulil kell 3.32 pärastlõunal, kui lasti nõhku üks 14-korruseline lagunenud ja rüüstatud kortermaja. Jencksiarvates sümboliseeris see sündmus modernistliku hegemoonia vastase võitluse algusaega, kuid laiemalt ka valgustusajastu ideoloogia, puristliku keelekasutuse ja pragmaatilise progressiusu taandumist. Postmodernistliku stiili olulisim tõlgendusalus on stiilisuhe ajaga, stiili vahekord eelnevate ajastustega. Itaalia semiootik ja postmodernistlik romaanikirjanik Umberto Eco kommenteerib ajalugu järgmiselt: me ei saa minevikku hävitada ega unustada, see viiks meid