Eesti kirjanikude kogumik
Ta ikka olnud iseenda oht. -
Nüüd vaikus jäätub kõigel ebakõlal.
Et oma huuled enne puhtaks kastab,
kus huugab haudjas hääletuse lõõsk:
et suu tal oleks jahedusest rõõsk,
kui ainsa vastutava sõna vastab.
Näeb: inglid põlvitamas oma tiibe
leek-säravate katuste all maas,
mis nagu valged telgid mustas kõrbes:
mis vägivaldne armuheitlik viibe!
Kõik, mida puudutand, sest käsi kõrbes. -
Kas miski antud haaratavaks taas?
EESTI KIRJANIKUD
Jelizavet Smeljova
Kogumik
Kohtla-Järve 2012