mujal peamiselt ,e ( montöör - , mööbel - ). Eesti ü on kõrge eesvokaal.Vene keeles puudub analoogiline häälik. Vene keeles kasutatakse ü vastena -d või -d (füüsika - , Ülemiste ) , , ja nende vastsed eesti keeles. Vene vokaalid e,,, on liithäälikud, j-ühendid: je,jo,ju,ja. Vene e silbi algul(eraldusmärkide , või vokaali järel) moodustab j-ühendi (je): -jeli, - jeda - perjev, - sjeli. Silbi keskel rõhulises asendis e hääldub e-na,kus juures tema ees konsonant palataliseerub,välja arvatud , , (,, ,, ). Rõhulises asendis e redutseerub ,, järel,taandudes õ suunas (,,). Eesti keeles vene vasteks on jo (, ), ,,, järel aga o ( Pjotr, Pugatsov). Vene võib esineda silbi algul, keskel ja lõpul,kusjuures konsonant ees palataliseerub (). Eesti keeles kasutatakse vastsena ju-d ( - Juri).
Eesti ü on kõrge eesvokaal.Vene keeles puudub analoogiline häälik. Vene keeles kasutatakse ü vastena и -d või ю -d (füüsika - физика, Ülemiste – Юлемисте) е, ё, я ja nende vastsed eesti keeles. Vene vokaalid e,ё,ю,я on liithäälikud, j-ühendid: je,jo,ju,ja. Vene e silbi algul(eraldusmärkide ъ,ь või vokaali järel) moodustab j-ühendi (je): ели-jeli, еда - jeda перьев- perjev, съели - sjeli. Silbi keskel rõhulises asendis e hääldub e-na,kus juures tema ees konsonant palataliseerub,välja arvatud ж, ш, ц (хлеб,поле, женщина,шерсть, целый). Rõhulises asendis e redutseerub ж,ш,ц järel,taandudes õ suunas (жена,шестой,цена). Eesti keeles vene ё vasteks on jo (ёлка, бельё), ж,ш,ч,щ järel aga o ( Пётр –
annaabi.ee 
