Eestimaa asulad Venemaal (uurimistöö)
aastatel
hakkas külasse tulema ka eestlasi2. Tsaari ukaas (1845) määras Lääne-Siberis elavate
luterlaste asupaigaks Rõzkovo. Sestpeale kasvas asunduse elanike arv kiiresti. Pikka aega
olid eestlased Rõzkovos enamusrahvuseks. Ruumikitsikus ja viljaka maa vähesus sundisid
Rõzkovo pastor Meyerit ja Venemaa evangeelsete luteri usu kiriku konsistooriumi
taotlema valitsuselt Lääne-Siberi luterlaste uusi elupaiku3. Sobiv koht leiti Jelanka vallas
Omi jõe kaldal. Ümberasuminealgas 1861. aastal. Esialgu tekkis kolm küla: lätlaste
rajatud Riia (Lätiküla), eestlaste Revel (Viruküla), Soome soomlaste-rootslaste
Helsingfors (Rootsiküla). Veidi hiljem asutasid Ingerimaalt väljasaadetud ja nende
järglased Narva (Soomeküla)4. Omi asunduse kasvades tekkis 19. sajandi viimasel
kümnendil ja 20 sajandi algupoolel piirkonda järjest uusi külasid: Simsonovka,
Makarkino, Orlovka ja nii edasi
annaabi.ee 
