Peeter I
Kadrioru loss on projekteeritud Itaalia villade järgi
kolmeosalisena - lossiansamblisse kuuluvad loss koos terrasside ja
tiibhoonetega. Lossi ees paikneb alumine- ja lossi taga ülemine aed. Ülemises
aias asub kaunis lilleaed koos meeliülendava veekaskaadiga. Keisrinna Katariina
I auks Kadrioruks nimetatud lossi ja parki kui keiserliku suveresidentsi külastas
enamik Venemaa valitsejaid. Praeguse Poska ja Rohelise Aasa tänava äärne
maa-ala kandis Peeter I aegu nime "Jekaterinskaja sloboda, kuna selle elanikeks
olid Venemaa mõisatest toodud vene talupojad ning käsitöölised. Algsed elamud
Kadriorus olid 2-3 akna laiuse otsaviiluga tänava poole pööratud viil- või
poolkelpkatusega majakesed.
Peeter I maja kui muuseum
Vene keisritest oli Peeter I see, kes püüdis Venemaa Euroopaga tihedamalt
siduda ning vallutas parema ühenduse loomiseks 1710. aastaks Balti riigid.
Eestis pööras ta suurt tähelepanu Tallinna ja Paldiski sadamate väljaehitamisele
annaabi.ee 
