Vabadussõja uurimistöö
diviis. Tolleks ajaks olid Punaarmees teenivad eestlased kaotanud juba võidulootuse ja üle
1000 punaküti tuli ise üle Eesti poole. Punaarmee eesti diviis tõmmati seejärel kokku
brigaadiks ja saadeti Eesti rindelt ära kui ebausaldatav. Pärast rindejoone nihutamist Pihkvast
ida poole, andsid Eesti väeosad linna üle vene valgetele.
Edukalt kulges ka pealetung Lätis. Purustades täielikult Nõukogude väed Põhja-Lätis,
vallutasid Eesti väed 5. juunil Jekabplisi. Siin puutusid Eesti väed kokku juba Poola vägedega.
Tol ajal oli Eesti sõjaväes 85000 meest ja Eesti oli Poola järel sõjaliselt kõige tugevam riik
Venemaa läänepiiril.
1919. aasta juuni alguseks oli Eesti saavutanud otsustava võidu Punaarmee üle ja nihutanud
rindejoont kaugele Eesti piiridest. Nõukogude valitsus taipas, et Eestit sõjaliselt lüüa ei ole
võimalik. Oli vaja alustada rahuläbirääkimisi. Tõkkeks rahu teel oli Eesti Töörahva Kommuuni
annaabi.ee 
